Jõhvi Vene Põhikoolis õpib 64 Ukraina last, üks osa kümblusklassides ja teine osa vene keeles õppivates klassides.

Suurem osa Ukraina lapsi läks vene õppekeelega klassi, sest seal oli vabu kohti rohkem, kuid sinnagi tuli laudu ja toole juurde osta, et igal Ukraina lapsel oleks oma koht. Jõhvi vallavalitsus eraldas oma reservfondist koolile raha mööbli soetamiseks.

Jõhvi Vene Põhikooli direktor Irina Šulgina selgitab, et õppeaasta algul nad jälgisid, kas Ukraina õpilased saavad neile määratud klassides hakkama. Septembri lõpus selgus, et ainult üks laps tuli klassi võrra madalamale viia, teised tulid toime.

Kuidas te Ukraina lapsi vastu võtsite?

Valmistasime klasse nende tulekuks ette. Rääkisime, mida Ukraina lapsed on pidanud sõja pärast üle elama, kuidas nende pered otsivad teistes maades endale elu- ja töökohta. Rääkisime, et mõni Ukraina pere on olnud juba mitmes riigis ja tahab nüüd püsivamalt Eestisse jääda. Koolipsühholoog vestles iga lapsega individuaalselt ja uuris, mis ootused lapsel on, kas ta tuleb enda arvates toime, millist abi ta vajab jne. Mõnel lapsel ei olnud algul õppevahendeid ja nii koostas kool neile komplektid, kus olid õpikud, vihikud, pastapliiatsid, värvid jms. Mõne lapsevanema suunasime kooli hoolekogu liikmete juurde, kes aitasid riietuse ja toiduga.

Kuidas Ukraina lastevanemad Eesti kooli suhtuvad?

Üks Ukraina lapsevanem imestas, et meie õpilased võivad vahetunni ajal põrandal istudes raamatut lugeda ja kasvõi pikali olla. Talle meeldis, et meil on nii vaba õhkkond. Samuti meeldis talle, et meie õpilased ei pea koolivormi kandma.

Kes on otsustanud Eestisse jääda, need tunnevad suurt huvi selle vastu, kuidas nende lastel koolis läheb. Nad tahavad, et nende lapsed saaksid eesti keele täiesti selgeks. Teine osa Ukraina lastevanemaid tahab võimalikult ruttu Ukrainasse tagasi pöörduda ja nende huvi Eesti kooli vastu nii suur ei ole, ehkki ka nemad suhtuvad meie kooli hästi. Siis on veel need lastevanemad, kelle plaane me ei tea, sest nad ei räägi neist. Osa lapsi on meie koolist ära ka viidud, kuid sellepärast, et vanemad leidsid tööd Tallinnas. Me selgitame Ukraina vanematele, et meie koolis on turvaline, et toetame ennastjuhtivat õppijat ja kõik meie kollektiivi töötajad ja lastevanemad toetavad seda põhimõtet samuti.

Kas olete moodustanud Ukraina lastest ka eraldi õpperühmi?

Selleks ei ole olnud vajadust, sest meie õpilased oskavad vene keelt ja kui Ukraina lapsed õpetaja eesti keelest aru ei saa, siis nad tõlgivad. Ukraina lapsed õppisid oma kodumaal kõike ukraina keeles, sest Ukrainas vene õppekeelega koole ei ole, aga kui me neid sügisel vastu võtsime, said nad kõik vene keelest aru.

Teie kool on juba harjunud muukeelseid lapsi eesti keeles õpetama.

Meie kool on aastast 2005 ametlikult keelekümbluskool, kuid õpetasime osa vene lapsi eesti keeles juba enne seda. Praegu õpib meil varajases keelekümbluses 191 ja hilises keelekümbluses 119 last, lisaks ministeeriumi programmis „Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis“ 79 last. Meie koolis on kokku 27 klassikomplekti ja sellest ainult viis klassi ja kaks väikeklassi õpib vene keeles. Sügisel tuli meile 64 Ukraina õpilast, kes õpivad koos vene õpilastega eesti keelt eesti keeles.

Missuguseid õppematerjale Ukraina õpilastega kasutate?

Me kasutame tavalisi eesti kooli õpikuid. Loodusainete, ajaloo-, matemaatika- ja teiste ainete tundides õpivad kõik eesti õpikutest. Kui seal on midagi muukeelse lapse jaoks keeruliselt sõnastatud, siis meie õpetajad oskavad selle lihtsamas eesti keeles ümber sõnastada, koostavad ise materjale, esitlusi, töölehti jne. Internetis on häid õppematerjale muukeelsete ja HEV-laste õpetamiseks, mida samuti kasutame. Soovitan õpetajatel vaadata leheküljele oppekava.ee. Meil on ka hea keelekümbluskoolide võrgustik, kust saame samuti häid õppematerjale. Arvan, et Eestis võiks olla ka Ukraina lapsi õpetavate koolide koostöövõrgustik.

Missuguseid õppemeetodeid peamiselt kasutate?

Kesksel kohal on meil keelekümblus. Alustavatele õpetajatele on vaja aga sellist metoodilist materjali, kust nad saaksid vaadata, kuidas muukeelsetele lastele eri õppeaineid eesti keeles õpetatakse. Kuidas näiteks õpetatakse vene või Ukraina lastele matemaatikat eesti keeles.

Kui ma olin 1980. aastatel noor matemaatikaõpetaja Kohtla-Järve Maleva koolis, siis paluti mul õpetada ka eesti keelt, sest eesti keele õpetajat ei leitud. Arvasin, et see on võimatu, sest ma ei olnud õppinud vene lastele eesti keele õpetamise metoodikat. Aga direktor Ülle Kumpin andis mulle brošüüri, milles olid tunnikonspektid, kus oli iga tunni kohta kirjas teema, eesmärk, soovitatavad meetodid, harjutused jne. Praegu on meil olemas õpikud, töölehed, skeemid, pildid, tabelid, aga puuduvad metoodilised soovitused, kuidas materjali muukeelseid lapsi õpetades kasutada.

Miks saavad meie lapsed inglise keele väga ruttu selgeks? Sest on olemas inglise keele muukeelsetele lastele õpetamise metoodika. On olemas õpetajate tööraamatud koos metoodiliste soovitustega inglise keele õpetajale. Eesti keele õpetamise kohta loeme Aino Siiraku, Mare Kitsniku, Pille Pipra, Antidea Metsa, Anne Jänese jt metoodilisi materjale vene koolidele, vaatame intensiivõppe materjale, aga ühtset tervikut ei ole. Tulemus on see, et lapsed peavad inglise keelt eesti keelest lihtsamaks, kuigi eesti keeles kirjutatakse, nagu räägitakse, hääldus on väga selge jne. Kui mind kaheaastasena eesti lasteaeda pandi, siis ma oskasin juba paari nädala pärast eesti keeles „Põdra maja“ laulda, ei olnud eesti keel nii keeruline midagi.

Ühesõnaga, meil on vaja muukeelsetele õpilastele mõeldud aineõpikuid, millele on lisatud õpetaja metoodiline materjal.

Kuidas te Ukraina lastele eesti kultuuri tutvustate?

Täpselt niisamuti nagu vene, valgevene, moldova, gruusia ja teistele lastele. Tutvustame neile eesti traditsioone ja tähtpäevi, räägime, kuidas inimesed Eestis elavad. Selgitame kõigile, et meie koolis ollakse sõbralikud ja meil on turvaline õppida. Nad võtavad aktiivselt osa kooli üritusest ning õppekäikudest, mis toimuvad eesti keeles, ning tutvuvad eesti kultuuri ja eluga. Pingutame selle nimel, et kõik õpilased oskaksid eesti keelt ja saaksid edasi õppida eesti koolis. Meie lõpetajad lähevadki Nõo Reaalgümnaasiumi, Tallinna Reaalkooli, Kohtla-Järve Gümnaasiumi Hendrik Aguri juurde. Enamik läheb edasi õppima Jõhvi Gümnaasiumi ja saab hakkama.

Kas Ukraina lastel on ka ukraina keele tunnid?

Ei ole, sest Jõhvis on raske leida inimest, kes oskaks ukraina keeles õpetada.

Kui palju Ukraina noori lõpetab teil kevadel põhikooli?

Lõpetab neli õpilast, kes tulid eelmise aasta kevadel meie kaheksandasse klassi. Nad teevad eesti keele kui teise keele eksami. Kuna nad on õppinud Eestis alla kolme aasta, siis tuleb neile koostada eraldi koolieksam, mis vastab sellele, mida nad on meie juures õppinud.

Mida on Ukraina laste tulek teie koolile andnud?

Õpilased on muutunud sõbralikumaks ja toetavamaks – aidatakse üksteist rohkem. Koolielu on muutunud elavamaks tänu sellele, et hakkasime lastele tutvustama ukraina kultuuri (muusikat, tantse, traditsioone jne).

Meeldib, et Ukraina lapsed ei püüa teistest õpilasest eraldi olla ja ainult omavahel suhelda, nad on oma klassidega hästi kokku sulanud. Mitmekultuursust on nüüd rohkem. Lisaks eesti ja vene keelele kuuleme koolis ka ukraina keelt. Ja tänu Ukraina lastele saab kool ka rohkem pearaha.

Mis arvate eesti-vene segaklassidest?

Teadlased peaksid ütlema, mis on õige, kuid minu arvates ei peaks eesti ja vene lapsed ühes ja samas klassis õppima, sest nad õpivad eri kiirusega.

Kuid eesti ja vene õpilaste eraldi klassid ühes ja samas koolis võib küll olla hea lahendus. Sel juhul oleks tegemist eri õppesuundade ja valikainetega. Väikeklassid ja individuaalsed õppekavad jäävad kindlasti ka segakoolis alles.

Alustuseks võiks riik muuta keelekümbluse mudeli kõigile vene koolidele kohustuslikuks. Kui kümblusmeetod kõigile kohustuslikuks muuta, siis oskavad varsti kõik vene lapsed eesti keelt ja Ukraina lastele on siis samuti lihtsam eesti keelt õpetada. Vene lastevanemad on juba aru saanud, et kümblusmeetod annab väga häid tulemusi.

Missugused ettepanekud teil riigile on?

Nagu eespool mainisin, on meil vaja muukeelsetele õpilastele mõeldud aineõpikuid, millele on lisatud õpetaja metoodiline materjal.

Samas tunnustan HTM-i senise toetuse eest. Need koolid, kus on hakatud omal algatusel juba ammu muukeelseid lapsi eesti keeles õpetama, on saanud HTM-ilt piisavalt toetust. Olemas on algklasside keelekümbluse õppematerjalid, kümblusõpetajad on saanud vastava koolituse jne. Meil on HTM-i ja Harno infotunnid, kust saame selgitusi, nõuandeid, soovitusi keeleõpetuse spetsialistidelt. Kui meil on midagi vaja, siis kirjutame ministeeriumile. Näiteks oli vaja Ukraina laste jaoks toitlustuse lisarahastust ja õpikuid juurde osta.

Kas teie kool suudab täielikule eestikeelsele õppele üle minna?

Usun küll. Aga selleks peame igal aastal viis-kuus eesti emakeelega õpetajat juurde võtma. Loodetavasti teeb poolteist palka õpetajate leidmise lihtsamaks. Rääkisin hiljuti ühe Narva kooli direktoriga, kes ütles, et talle helistati Paidest ja küsiti, kas saab Narva õpetajaks tulla.

Mida ma tundides nägin

Külastasin Jõhvi Vene Põhikoolis nelja tundi, et oma silmaga näha, kuidas seal eesti keeles õpitake.

Õpetaja Margit Pinna-Valge 7. klassi kunstiõpetuse tunnis kirjeldasid õpilased eesti keeles neile juhuslikult kätte jagatud kunstiteoste reprosid. Kõik said kunstiteosele kõige iseloomulikuma väljatoomisega hakkama. Seejärel võtsid õpilased, seljad vastamisi, paaridesse, üks kirjeldas talle antud reprot ning teine joonistas paarilise suulise kirjelduse järgi sellest reprost pildi. See oli päris lõbus, aga nõudis head eesti keele oskust. See kõik oli õpilastele nii huvitav, et tunni lõpus nad plaksutasid õpetajale.

Õpetaja Diana Astoki 9. klassi kirjanduse tunnis oli teemaks haldjad eesti folklooris. Paaristöö ajal mõtlesid õpilased välja haldja ja talupoja dialoogid ning kandsid need klassile ette. Eesti keeles tugevamad õpilased aitasid nõrgematel eesti keeles dialoogi pidada. Klassis arutleti ka selle üle, mida tähendavad sõnad „vaim“, „hing“ ja „vägi“. Õpetaja Astok rääkis tunnis väga vaikse häälega ja klass oli ka väga vaikselt. See tekitas teatava piduliku meeleolu, mida ongi kirjandustundi vaja.

Õpetaja Nataliya Lobosoki 5. klassi loodusõpetuse tunni teema oli loomade kohastumused vees ehk kuidas hingavad vees kala, vähk, konn, sääsevastne jt. Tunnis räägiti ainult eesti keeles. Õpilased tegid mõningaid keelevigu, kuid said eesti keelest väga hästi aru ja oskasid oma mõtted eesti keeles välja öelda. Selles tunnis tegid õpilased samuti paaristööd – ühendasid neile antud kaartidel uusi mõisteid nende mõistete selgitustega.

Õpetaja Hiie Taklai 3. klassi eesti keele tunnis võrreldi eri maade jõulukombeid. Töö käis neljast õpilasest koosnevates rühmades. Väljundiks olid ülevaatlikud plakatid. Õpetaja rääkis ainult eesti keeles ja õpilased vastasid talle eesti keeles, kuid omavahel rühmatööd tehes räägiti ka vene keeles.

Üldmulje neljast külastatud tunnist oli see, et muukeelsete laste eesti keeles õpetamine ei ole ettevõtlikule koolile mingi probleem.